Goetheanum, mesilased ja muinasjutud: Kauri õpetajad käisid maailmakonverentsil
Kauri lasteaia õpetajad osalesid aprillis Šveitsis toimunud waldorf-lasteaedade maailmakonverentsil, millega tähistati saja aasta möödumist esimese sellise lasteaia rajamisest.
Eesti 16-liikmelisse delegatsiooni kuulusid kolm Kauri lasteaia õpetajat: Raina Vangonen, Eve Murdjõe ja Liis Lendla. Kokku osales konverentsil tuhatkond inimest üle maailma, ligi 50 riigist.
Konverentsil toimusid igapäevased loengud, grupiarutelud ja töötoad. Erinevate riikide esindajad mängisid teistele oma muinasjutte. Eesti oli üks riikidest, kes sai muinasjuttu esitada, seda kutsuti tegema Raina Vangonen. „Rebane öömajal“ sai ette kantud lauateatri nukuetendusena. „Eesmärk oli mängida seda nii, et teised õpetajad saaksid vaadata ja soovi korral ka oma lasteaias samamoodi esitada,“ selgitas Vangonen, märkides, et osadest maadest olid kohale toodud lausa professionaalsed lasteetenduste mängijad.
Sarnased mured ja rõõmud
Meie õpetajad tõdesid, et konverentsil oli väga huvitav näha kultuuridevahelisi erinevusi. Kui probleemid olid üle ilma valdavalt samad, näiteks vähenev sündivus ja vanemate passiivsus koostöös lasteaiaga, siis näiteks turvakaamerate kasutamine lasteaedades tuli eestlastele üllatusena. „Et ei tekiks arusaamatusi vanema ja lasteaia vahel,“ selgitas Vangonen. Huvitav tähelepanek oli see, et ühes (vist) Hiina lasteaias on palgal inimene, kelle peamine töö ongi lapsevanematega suhtlemine.
„Tore oli rääkida erinevatest maadest inimestega, jagada muresid ja rõõme. Nii palju oli ühiseid teemasid,“ rõhutas Eve Murdjõe, lisades, et igaühelt on midagi õppida.
Konverentsi teema oli „Lahkus, tugevus, armastus“ ja see käis läbi ka lektorite ettekannetest. „Olulisena jäi meelde, et väga tähtis on eeskuju – milline sa laste ees oled, mida sa räägid, mida teed,“ märkis Murdjõe.
Mesilased ja lapsed
Üks huvipakkuvamaid osasid programmis oli töötuba. Töötubadesse pääses eelregistreerimisega ning juhuse tahtel ei õnnestunud Kauri lasteaia õpetajatel pääseda sinna töötuppa, kuhu nad algselt soovisid. Nii tuli nukkude asemel tegeleda hoopis mesilastega.
Töötoad olid ülesehitatud mitmepäevaselt, iga päev jätkus tegevus samas töötoas. „Mesinduse töötuba nii hästi seotud sellega, et mesilaspere on üks tervikorganism ja et meil on väga palju õppida, kuidas mesilane töötab kogukonnas. Ja teiseks, kui oluline on see, kuidas meie loodust hoiame, et see väike organism saaks üldse elada ja milline katastroof juhtub maailmas, kui mesilased ära kaovad,“ kirjeldas Vangonen. Lisaks tavalistele tarudele said töötoalised ise sisse minna suurde püramiidjasse tarusse ja kuulata seal mesilaste suminat. „Need mesilased olid nii lahked, ükski ei nõelanud mind! Ma tegin mesilasele pai,“ hõiskas Vangonen, kirjeldades taru külastamist.
Mesilaste elukvaliteeti mõjutavad suurel määral hool ja tähelepanu. Töötoas osalejad said mesilaste eest hoolitseda, näiteks teha biokomposti, et toita taimi, millelt mesilased korjet teostavad. Kõiges selles saab näha paralleele laste kasvatamisega lasteaias.
Teised töötoad olid näiteks: nukkude tegemine, sotsiaalsete võimete kasvamine, lauluhääle avamine, välis- ja siseruumi hooldus, erinevad muinasjutulood ja praktilised näited, täiskasvanu igapäevane töö, et stimuleerida laste vabamängu, jäljendamine alushariduse osana, nukuteater ja palju muud.
Arhitektuuripärl
Konverentsi programm oli huvitav ja hariv, aga vähemalt sama suure elamuse pakkus Goetheanum ise. Goetheanum on waldorf- ja antroposoofilise liikumise rahvusvaheline keskus Dornachis, Baseli lähedal. Nimi viitab Johann Wolfgang von Goethele, kelle loodusteaduslikud ja kultuurilised ideed mõjutasid antroposoofia rajajat Rudolf Steinerit (1861-1925). Praegune Goetheanum valmis 1928. aastal ning on tuntud oma ebatavalise, ekspressionistliku betoonarhitektuuri poolest. Esimene Goetheanum oli puitehitis, mis hävis tulekahjus 1922/1923. aastavahetusel. Goetheanumi kompleksi kuulavad peahoone, park ja aiad, uurimis- ja õppehooned, ateljeed, arhiiv, elamud, külalistemajad ja teenindusruumid.
Steineri kavandatud Goetheanumi dramaatiliste vormidega monumentaalset peahoonet loetakse arhitektuuripärliks. „Meie võime ju mõelda, et betoonmaja on igav hall kast. Tegelikult võib betoon olla elav, hingav, võimas…,“ rääkis Vangonen. „Me käisime hommikuti aatriumis või treppidel peal laulmas ja see oli täitsa hämmastav, kuidas hääl kõlab seal ja millised mustrid tekivad läbi nende viie korruse.“
Goetheanumis saab näha mitmeid meistriteoseid lisaks peahoonele. Rakvere õpetajatele jättis kustumatu mulje ka enam kui üheksa meetri kõrgune puuskulptuur „Inimkonna esindaja Luciferi ja Ahrimani vahel“. Selle nikerdas Steiner koos inglise skulptori Edith Maryoniga (1872–1924). Töö skulptuuriga algas 1915. aastal ning jäi pooleli 1925. seoses Steineri surmaga. „See skulptuur nagu elaks ja liiguks ja paneb küsima, kas ma ikka olen päriselt ärkvel,“ kirjeldas kogemust Raina Vangonen.
Teeme õiget asja!
Peamine äratundmine, millega Kauri lasteaia õpetajad Šveitsist tagasi tulid, on see, et nad töötavad õiges kohas ja teevad õiget asja. Selline kinnitus on tegelikult väga oluline. Konverentsil rõhutati ka seda, et teiste eest hoolitsemiseks tuleb kõigepealt enda eest hoolt kanda ja et lapsed igatsevad täiskasvanuid, kes on mõttega ja kogu oma vaimuga kohal.
Raina Vangoneni osavõtu finantseeris Eesti Waldorf-ühendus, kuivõrd tema esindas muinasjutuga Eesti lasteaedasid. Teiste õpetajate kulud kandis tööandja. „Aitäh Anne Nõgule, kes võimaldas meil konverentsil käia ja muidugi aitäh kõikidele kolleegidele, kes töö ära tegid,“ kiitis Eve Murdjõe.
Esimene waldorf-lasteaed asutati 1926. aastal Saksamaal Stuttgartis, Stuttgarti Waldorfkooli juurde. Selle esimene kasvataja ja üks asutajaid oli Rudolf Steineri õpilane Elisabeth von Grunelius.
Eralasteaed Kaur pälvis „Hea lasteaia teerajaja 2024“ tunnustuse
Meil on suur rõõm teatada, et Eralasteaed Kaur on pälvinud „Hea lasteaia
teerajaja 2024“ tunnustuse. Tegemist on üleriigilise tunnustusega,
millega tõstetakse esile lasteaedu, kes loovad teadlikult kvaliteetset
ja arengut toetavat õpikeskkonda ning panustavad järjepidevalt oma
tegevuse analüüsimisse ja arendamisse.
Tunnustuse saamine on meie meeskonna ühise töö tulemus. Igapäevases
õppe- ja kasvatustegevuses lähtume põhimõttest, et laps õpib kõige
paremini turvalises, toetavas ja tähenduslikus keskkonnas. Peame
oluliseks lapse terviklikku arengut, mängulist ja kogemuslikku õpet ning
lapse individuaalsuse märkamist.
Teerajaja tasemeni jõudmine on olnud teadlik ja järjepidev protsess,
mille käigus oleme:
-
arendanud õppe- ja kasvatustöö kvaliteeti
-
toetanud õpetajate professionaalset arengut
-
kujundanud õppimist toetavat ja turvalist keskkonda
-
väärtustanud koostööd perede ja kogukonnaga
-
pööranud tähelepanu oma tegevuse reflekteerimisele
Meie jaoks on oluline mõtestada oma tegevusi ning küsida: miks me midagi
teeme ja kuidas see toetab lapse arengut. See aitab hoida meie töö
fookust ning tagada, et tehtavad valikud on lapse arengut toetavad.
Täname kõiki meie töötajaid, lapsi ja peresid – see tunnustus kuulub
kogu meie kogukonnale.
Jätkame oma tööd pühendumusega, et pakkuda lastele parimat võimalikku
kasvukeskkonda.
Eralasteaed Kaur tähistas lasteaia maja 60. sünnipäeva.
Ilusal kuumal kevadpäeval tähistas Eralasteaed Kaur Posti tänava maja
60. sünnipäeva. Lasteaia avamisest alates on Posti tänava majas
tegutsenud järjepidevalt lasteaed, mis on pakkunud lastele haridust ja
hoolt juba kuus aastakümmet.
Sünnipäevapeol olid kohal lapsevanemad, koostööpartnerid ja endised
töötajad. Tervituskontsert avati värskelt valminud lasteaia lauluga,
mille esitasid lasteaia lapsed. Eragümnaasiumi laulupoisid ja
Waldorflasteaia õpetajad rõõmustasid külalisi kaunite lauludega.
Lasteaia juhataja Ülle Jakobson tegi ülevaate lasteaia ajaloost, tuues
esile olulisi verstaposte ja saavutusi. Lasteaia omanik Anne Nõgu
tutvustas oma perioodi jooksul tehtud tööde ja tulevikuplaane. Endisi
töötajaid tänati Kauri linnukese meenega, mis sümboliseerib nende panust
ja pühendumust.
Külalistel oli võimalus külastada lasteaia rühmaruume ning hiljuti
augustis valminud hoiumaja. Endised töötajad olid õnnelikud, et said
taas kokku vanade töökaaslastega ja uudistada värskelt renoveeritud
rühmaruume.
Pidulik üritus jätkus ansambel „Idüll” meeleoluka muusika saatel
rikkaliku peolaua ääres. Kõik kohalviibijad nautisid meeldivat
seltskonda, jagades mälestusi ja kogemusi, mis on rikastanud nende
elusid.
Eralasteaed Kaur tänab kõiki, kes on olnud osa lasteaia teekonnast ning
aidanud kaasa selle arendamisele ja edule. 60 aastat on olnud täis
väljakutseid ja rõõmu, ning lasteaed vaatab optimistlikult tulevikku,
jätkates oma missiooni pakkuda lastele turvalist ja harivat keskkonda.
|
